Mesila suguseltsi eelajalugu
Mesila suguseltsi dokumenteeritava ajaloo esimeseks iseseisvaks osaks on Sorsa Mardi leeriregistri sissekandega 1712. aastal alanud ja 1771. aastal Tõnuma Jaagu surmaga lõppenud 60-aastane periood.
Mesila suguseltsi esimeseks teadaolevaks esiisaks võib lugeda Rabiverest pärit Polli Jaani. Temast teame ainult seda, et ta on vahetult pärast Põhjasõda ja suurt katku Sorsa talus elanud vennaste Tõnise ja Mardi isa. Meie otsese esiisa Mardi 1712. aastal tehtud leerisissekandest: Mart, önsa Polli Jaini Sohn aus Rappiferschen Gebiet saame teada, et Polli Jaan on üks 1710. aastal möllanud katku 214 ohvrist Rabiveres ning 1712. aastaks juba surnud. Just hiljutisurnud isikute nime ette lisati sõna „õnnis“, mis pidi muidugi tähendama seda, et Peetrus taevaväravas mainitud „hinge“ ilma pikemalt pärimata sisse oli lasknud. 1714. aasta 4. aprillil on Hageri koguduse abielumeetrika sissekandes nr.9 all kirja pandud: Spons. Sorsa Tönnise Mart unter Rappifer, Sponsa: Leno, önsa Petri Jacko Tüttar seeltsammast
See ladina, saksa ning eesti segakeeles tehtud sissekanne näitab, et noorem vend Mart on naisevõtuga vanema venna Tõnise eestkoste alt vabanenud ning Petri Jaagu tütre Leenuga iseseisva pere loonud.
Veidi rohkem räägib Sorsa talus elanud esiisa Mardi perest 1716. aasta revisjon. Sellest saame vendade kohta rohkem teada. 35 -aastaseks märgitud Sorsa Tõnisel ja tema 30-aastasel abikaasal Maril on revisjoni ajal pojad Mihkel (2 aastat) ning Johann (1 a.).
Tõnnise Sorsa Mardiks tituleeritud 30- aastane vennas Mart elab samas talus oma 25 -aastase abikaasa Leenu ning alaealiste poegade Tõnu ja Jaaguga. Nagu eelpool lugeda võisime, oli Mardi naine samuti Rabiveres katku ajal surnud Petri Jaagu tütar. Tundub küll, et esikpoja oli Mart toonekure käest aegsalt enne pulmi ära tellinud, sest Tõnu näeb ilmavalgust juba sama aasta septembris.
Arvestades Põhjasõjast ja rängast katkust tingitud majanduslikku olukorda pole 1716. aastal Rabiveres läbi viidud adramaarevisjoni andmetel vennaste talul väga vigagi. Neile kuulub 1 hobune, paar härgi, lehm ning veerand adramaad põllumaad. Peeti ka sulast ja tüdrukut.
Pärast Jaaku sündis Mardi perre veel üheksa last. Kui Jaagu järeltulijad panid aluse otseselt Mesilate suguseltsile, siis mitmed teised Mardi lapsed olid mõnegi hilisema Rabivere suguseltsi esivanemaks.
Kumla Mardi maine teekond jõudis lõpule 22. detsembril 1773. aastal. Laenates Hageri koguduse surmameetrikas kasutatud väljendusviisi, oli meie esiisa Mart surmatunniks: saavutanud 55-aastase vanuse, elanud ühes abielus 35 aastat ning eostanud 11 last, kellest 6 veel elavad.
Tegelikult sündis surmameetrikas toodud 11 lapse asemel Mardi perre 12 last. Ka pastor on inimene, kes mõnikord eksida võib.
Kumla Mardi lapsed:
- Sorsa talus 12.09.1714 sündinud poeg Tõnno († 22.03.1724)
- Sorsa talus 17.06.1716 sündinud ning 80-aastaseks elanud poeg Jaak (hilisem Tõnuma Jaak, Tõnuma Aadu isa, † 09.10.1771).
- Sorsa talus 11.02.1719 sündinud poeg Jüri. Võttis 1738. aastal naiseks Kohila mõisa toatüdruku Anni ning oli pärast isa surma Rabivere Kumla talu peremees.
- Tamme talus 01.05.1721 sündinud poeg Jaan
- Tamme talus 25.08.1723 sündinud poeg Mihkel
- Tamme talus 31.05.1726.sündinud poeg Mart († 14.05.1747)
- Tamme talus 11.11.1728. aastal sündinud tütar Kai
- Kumla talus 07.04.1731. aastal sündinud poeg Matthies
- Kumla talus 03.10.1733. aastal sündinud tütar Leenu (Leno)
- Kumla talus 21.03.1736 sündinud poeg Peter († 27.06.1736)
- Kumla talus 19.05.1737 sündinud tütar Ewa
- Kumla talus 18.07.1739 sündinud poeg Toomas († 01.02.1745)
Oma elu jooksul vastavalt elukohale mitut „tiitlit“ (Sorsa, Tamme ja Kumla) kasutanud, Sorsa Mardina sündinud ja Kumla Mardina surnud esiisa arvuka järglaskonna saatuse tutvustamise jätame hilisemaks ajaks. Lähema vaatluse alla võtame praegu vaid Jaagu, meie otsese esiisa meesliinis.
Tõnuma Jaak Mardi p.
Tulevane Tõnuma peremees Jaak sündis 17. juunil 1716 Sorsal, Mardi ja Leenu teise pojana. Vaderiteks olid tulnud Rabivere kapteni aukraadis mõisahärra von Baranoff, Väljapere Toomas ning Koorti Tooma naine Kohilast. Edaspidine näitab, et Baranoff suhtus ristiisa kohustustesse üpriski hoolikalt. Nimelt kutsub Baranoff noormehe ikka jõudnud ristipoja mõisa, tollal talurahva hulgas väga ihaldatavasse karjakuametisse. Ühtlasi läheb vanema poja õigusega kaasnev tulevase Kumla peremehe tiitel nüüd vanuselt järgmisele vennale Jürile. Kaasa leidis Jaak samuti Rabivere mõisast. Leerimeetrikat pidepunktina kasutades võiks mõisa toatüdrukuks olnud Krõõt olla Rabivere Suur-Kivise külast pärit Tamme Aadu tütar. Viimane väide vajab siiski veel kindlamat tõestust. Noored pani paari 1736. a. esimesel advendipühapäeval (5. dets.) sama Hageri pastor Joachim Nicolaus Wilcken, kes oli Jaagu isa (Sorsa Mardi) 1714. aastal Petri Jaagu tütre Lenoga laulatanud. Kui Jaagu isa-ema laulatusel pidid pulmalised osaliselt laudade ning osaliselt õlgedega kaetud kõledas kirikus pinkide puudusel püsti seisma, siis Jaagu pulmade ajal oli 1710. aastal maha põlenud kirik pastor Wilckeni eestvedamisel juba sedavõrd taastatud, et pulmarahvas võis sisseehitatud pinkidel istuda.
Jaagu ja Krõõda esimene tütar Leno sünnib 15.11.1737. Vaderiteks on teiste hulgas Jaagu onupoeg Sorsa Johan ja Rabivere kõrtsinaine Krõõt. 29.11.1758 abiellub Leenu Tooma Jüri poja Tõnnisega. Nende abelu kroonitakse seitsme poja ja ühe tütrega.
Teise tütre, Anne sünniajaks 27.04.1740 on Jaak juba mõisa karjak ning ristsetel on vaderite kirjas “seisusekohaselt”, Rabivere mõisas koduõpetajana tegutsev teoloogiakandidaat Wallenius, Jaagu vend Jüri (Kumla talu noorperemees) ja Sorsal asuva onupoja Mihkili naine Leenu. (Teemast kõrvale põigates on Sorsa Mihkel ja Leenu osutunud ka allakirjutanu vanaema Pauline Mesila (neiuna Lomba) viienda põlve esivanemateks.
Kolmanda tütre, Mari sünniajaks 30.12.1742 on Jaak oma “teenistusredelil” karjakust mõisa toapoisiks (toa Jack) tõusnud. Vaderiteks on kutsutud Sorsa Tõnnis, Leppiko Jack, Tamme Ado naine Mari ja kupja naine Kai.
Kui Jaagu ja Krõõda kaks esimest last sünnivad Kumla talus ja kolmas mõisas, siis Jaagu neljas, ema järgi Krõõdaks ristitud tütar sünnib 02.04.1745 juba Tõnuma talus, mille Baranoff oli oma ristipojale rendile andnud. Juba järgmisel päeval peetud ristsetel on vaderiks taas Jaagu onupoeg Mihkel, Kõrtsu Aadu, Kangru Johani naine Stina ning vahepeal Kumla talu perenaiseks saanud Jaagu vennanaine Ann.
Miks ristsed juba järgmisel päeval peeti, saab selgeks Hageri surmameetrika sissekandest nr. 167, mille järgi 10.11.1745 on surnud Tõnuma Jaagu pooleaastane tütar Krõõt. Päevavanusele lapsele tehti tavaliselt hädaristimine, mis tähendas seda, et juba sünnituse juures ei loodetud ühel või teisel põhjusel lapse ellujäämisele.
Mõni sõna tulevaste Mesilate põhikodust. Tõnuma nime on esmakordselt mainitud 1586. aasta rootsi revisjonis seoses tollel ajal eksisteerinud kahe Tonnemecke taluga. Kui enamik Rabivere maid olid väga õhukese mullakihiga paesel pinnasel, siis Tõnuma kandi põllud olid märksa viljakamad. Need maad olid põhiliselt antud mõisaametnikele ilma teokohustuseta kasutada. Võib arvata, et see ei olnud lihtsalt Jaagu teatuks ajaks Tõnumale peremeheks üleviimine, et teda siis kuhugi mujale hoopis sulaseks või saunikuks saata. Püsis ju Tõnuma (hilisemad Tõnuma Aadu ja Tõnuma Matsu) kuni sundkollektiviseerimiseni Jaagu järglaste käes. Muidugi vajab Tõnuma talu ajalugu eraldi põhjalikku uurimist, mis oleks ühtlasi Mesilate suguseltsi ajaloo oluliseks osaks.
Nagu Krõõda kaotuse lohutuseks toob kurg 1747. aasta jaanilaupäeval (23. juunil) Tõnumale kaksikud Jaagu ja Anno. Terve hulga ristivanemate seas figureerib sel korral ka Rabivere tolleaegse mõisavalitseja Grawströmi nimi. Anno läheb 1771. aastal mehele naabruses asuvasse Seli mõisa Jaagu Davidi poeg Mardile. Anno kaksikvenna Jaagu kohta aga puuduvad lähemad teated.
Ka Jaagu 21.07.1750 sündinud poja Mardi hilisemad eluloolised andmed puuduvad või on seni leidmata.
Tõnuma Jaagu kaheksanda ja viimase lapsena on Hageri sünnimeetrikasse 12.09.1752 kantud poeg Aadu. Neli päeva hiljem peetud ristsetel on vaderiteks Sorsa Jaak, Mäe Tõnnise Peeter ja Nappo Mardi naine Mall. Kui pereisa Jaak 09.10.1771 55-aastaselt sureb, on19-aastane perepoeg Aadu sunnitud Tõnuma peremehekohustused enda peale võtma. Mis on aga peremees ilma perenaiseta? Nii kuulutavadki pulmakellad 27.11.1771 Tõnuma Aadu ja Audoma Eeva laulatust ning Mesila suguseltsi algust.
NB! Mesila suguseltsi kuuluvaiks loeme tinglikult ka Aadu ja Eeva tütarde järglasi, vaatamata sellele, et nad enne 1835. a. nimepanekut abielluda jõudsid.
Jaagu kaheksandaks lapseks võib olla sünnimeetrikas kajastamata jäänud, kuid abiellumisel Tõnuma Jaagu tütreks nimetatud Mari. Kuna tegemist võib olla ka sünnimeetrikasse sattunud veaga, vajab see võimalus täiendavat uurimist.
Mesila suguseltsi ajalugu tutvustava kirjutisteseeria autor on
Olev Streff